Oleme Kadrina Keskkooli 10.-11. klassi õpilased, kes on valinud oma valikaineks rahvusvahelise projektitöö. Osaleme koos Türgi, Portugali, Itaalia ja Poolaga rahvusvahelises Comeniuse projektis "Top school calendar events". See blogi kajastabki meie iganädalasi tunde ja ettevõtmisi ning annab aimu kõigest millega me sel raskel kuid põneval teel tegeleme.
On May 6th the Estonian Comenius group gathered once more to look back at the two years of the project. We had invited our accountant Mare Kukk, who had carefully kept an eye of our finances, the head of Kadrina municipality Aivar Lankei and Enn Mälgand from the local newspaper "Kodukant". Some teachers and the headmaster of the school Arvo Pani were also present.
Each mobility group recollected their visit, showing photos or videos, singing, teaching the language, playing games etc. All the students had also made a poster, depicting the most valuable memories connected with the project. Everybody agreed that we had become a real Comenius family and the experiences gained were educative.
On Monday, we went to school by 8.45. All the foreign guests and eight Estonian students were devided into 4 groups to make the topscent calendar.All the 12 months were devided between the groups.We finished the calendar about 1 pm.After that the guests had a lunch.
After the presentations the guests and some Estonian students went to Rakvere to meet Lääne- Viru county governor Einar Vallbaum.
After that we had free time about 1 hour in the shopping center called Põhjakesus.We arrived back to Kadrina about 4 pm. 19.30 we met in front of the schoolhouse and we went to Viitna pub, where we had a party.
While we were eating there were folk dancers singing and dancing with us.Eveyone who wanted dance had chance to do it.It was really enjoyable day and I hope everybody liked it
In the morning of our last day in Palermo we had free time. So everyone decided with their hosts what to do. Me, Maarja, Laura and Hanna, with our hosts, decided to go shopping. We had to meet 11 o´clock near the school, but unfortunately, waiting for Maarja and Manuel, who had some problems with tranportation, we went shopping a little past 12 o´clock. First we went to a mask shop nearby, as we needed something for the evening. The time went really fast and after visiting the food shop and eating we hadn´t time to go anywhere else. So we went to school and waited for others to come.
The portuguese arrived later, as they went shopping and they got lost in Palermo. First Italian teacher and some students sang some traditional Italian songs. After that we sang some well-known English songs together, for example, "When you are happy" and "Yesterday". Then it was our turn to perform as we were the first ones and we sang two songs (Mardilaul and Kungla rahvas). Also we danced Kaerajaan and taught it to others too. Everybody seemed to like it.
Then portuguese and polish students performed. Polish sang some songs and portuguese also sang some songs and played some games with teachers and some students.
When singing and dancing was over, students from different bands from Italian school sang some rock songs, it was quite different from the performances before. After that a little disco started, everybody danced and some students were coustumed, for example Italian boys were dressed as girls.
After that the official part had ended, everyone could do what they wanted. We went to eat at Maarja´s host home, Manuel, and then headed for a good-bye party at Ivan´s place. Everyone of the project were there and we had a lot of fun. Soon it was time to say good-bye and go home, as tomorrow we had to leave really early.
Firstly, I would like to explain, why this blog entry is in English. We decided to start writing here also in English, as the project page is in English and so we don't have to do all the work twice. Last week, we had a Turkish week at our school and soon Laura and Hanna are going to write about it as well. Generally, all the students were pleased with the week. We also had 1 guest, Özgür Cakar, who is the first secretary of the Turkish Embassy. He was really surprised to see how much we knew and what we had done for the week. All in all, we didn't have very much time to discuss about the week in the class, because the Turkish Embassy had asked us to a little concert and reception. Some of us accepted the opportunity to experience something extraordinary. The concert and recieption took place in the house of the Brotherhood of Black Heads. The whole hall was full of people and there were even Arnold and Ingrid Rüütel. At the concert there were 2 Turkish musicians - Ahmet Kanneci, who played the guitar and Ekrem Öztan, who played the clarinet. The sound of the duo was really nice and sometimes even a bit hypnotic. It seemed that the audience enjoyed them as well, as the applause seemed to be endless. Finally, when the concert ended, there was a little reception. Unfortunately the room was a bit too small for such a big crowd. We had an opportunity to taste some Turkish snacks as well, but as first of them contained raw fish, then we( students) were not very fond of it. Here is also a little video of the duo. http://www.youtube.com/watch?v=HpManr_Sq5M
I am quite sure, that all the people who chose to attend the event, were very satisfied with it. Big thanks to the Turkish Embassy, who gave us such a great opportunity and who also helped us a lot with the Turkish week. :)
Vabandan siis minagi oma hilinemise pärast. Kolmapäeval 28.10.2009 võtsime ette reisi Hataysse, linna, kus arvatavasti kristlus alguse sai ja levima hakkas ( seal pesitseb esimene ristiusu kirik, mis siiamaani seisab ) . Nii, päev algas nagu tavaliselt Türgis - kooliliinid võtsid meid maja eest peale ning viisid kooli. Kooli jõudes oli nagu tavaline koolipäev, ootasime, kuni õpetajad meiega liituvad, kuid neid ei tulnud ega tulnud. Selle peale otsustasime klassidesse minna, kus asi vägagi põnevaks muutus. Järsku avastasime endi ümbert kümneid türklasi, kes kõik vägagi meiega suhtlemisest huvitatud olid. Peaks siinkohal ka ära mainima, et me saime vist kõik oma egodele paar paid, vähemale mina pole elusees nii palju komplimente saanud, kui see päev sain :) Pärast tundi läksime kooli söökla-vahetunnipidamisekohta, kus oli peasissekäik ja puhvet :D, ise võite otsustada, mis koht see oli. Ühesõnaga otsustasin kohvi osta. Pärast kohvi kätte saamist oli meil jube kiire ning me pidime ruttama, jõin kiiruga kohvi, et ruttu ära minna, kui ka selle aja peale jõudis mulle mesilasparv ümber tekkida. Natuke naljakas, kuid ääretult positiivne, et inimesed nii uudishimulikud ning julged on, täielik vastand eesti inimestele, vähemalt see hetk tundus nii. Bussi jõudes valisime omale kõik kohad ning hakkasime liikuma, itaalia poisid olid ka, kes teadu pärast polnud just kõige väiksemad, kuid nemad pärast esimest peatust otsustasid direktori väikese autoga minna - pärast, kohale jõudes Mattia rääkis mulle, et see oli suur viga, kuna kõige suurem poiss võttis selles 3 kohalistes autos kahe inimese koha, mis osutus äärmiselt ebamugavaks. Sõit oli pikk ja tüütu, kuid kohale jõudes läksime kohe sööma, mis osutus väga naljakaks. Söögi sai iseteenindusega ja seal sai vabalt võtta oma maitse järgi ka pipart. Mõtlesin siis, et prooviks ära - suu õhetas ja silmad jooksid vett ( õnneks polnud ma ainuke ning sellest zestist sai palju huumorit). Lõpuks olid kõigil tuleleegid suus, kuid elamus missugune. Pärast läksime aeda teed jooma, kus kõik said valida omale, mis nende soov oli. Seal tegime ka palju pilte, nagu alati ( itaallastele, portugaallastele ja ka türklastele oli piltide tegemine õudselt südamelähedane ja mina, kui nullfotogeenne inimene sain seal kõvasti praktikat ). Siis algas linna tuur. Esimene koht mida me külastasime oli mossee, kus puhkasid kaks Jeesuse abilist ( külastasime ka nende hauda ), seal oli ka parajasti palveaeg, mida sai kaeda. Sisenedes pidi tütarlastel olema pea kaetud ning sisenema pidi ilma jalanõudeta. Arutlesime seal ka usu vajalikkusest ning mõjust inimesele ning ühiskonnale, kuid selle vestluse jätaks siiski omateada, kuna mõnele võib see tibake ebameeldivust tekitada..Järgmiseks tuli siis esimene kristluse kirik, mis oli kalju sisse tehtud. Peab tõdema, et suveniiri koht kiriku jalamil pakkus suuremat huvi..kuid kirik ise oli huvitav( küll väga algeline ja väike, kuid kindlasti suur kultuuriline pärand).Kirikus käidud suundusime muuseumi, mis osutus vägagi harivaks ning huvitavaks. Sissejõudes, kohe esimene ruum oli väga muljet avaldav, ajalooliselt väga vajalik, seal oli kirst ning selle terve sisu ning kõik oli säilinud. Muuseum ise koosnes tükkidest kirikutest ning hoonetest ( vist Rooma ajast ), mis oli kokku pandud üliväikestest tükkidest. Minule pakkus hämmingut, kui palju vaeva nendega nägema pidi ning selle aja tehnikat jättis see vägagi müstilise mulje. Pärast muuseumi võtsime tee kuhugi kohta, mis minule jäi kahtlaseks, miks me sinna läksime.. Seal oli ääretult ilus restoran, kus kõrval kalad- ja pardid ujusid. Seal oli ka suveniiri koht, mis oli väga humoorikas, sealt võis leida 20 aasta vanustest kokakooladest, kuni Batmani mudeliteni välja. Sellega seoses hakkasgi päev otsa saama, ees oli veel kuulus Hatay magustoit, mis oli väga huvitav. Maitse oli hea ning omapärane. Tagasisõit oli pikk, kuid see läks kõvasti kiiremini, kuna sain ühe itaalia poisiga hästi jutule, muljetasime Türgist ning ka Eestist ja Itaaliast. Euroopa riigid kõik - kultuuriliselt tundus tema jutu põhjal kultuuriline vahe väiksem, kui vahe Türgiga. Sõit tagasi oli pikk, kuid kindlasti tasus ära ning nüüd on pagasis nii mõnigi teadmine juures ja leidsin omale ka paar välismaist sõpra, kellega siiamaani õhtuti vestlen :)
Neljapäev Türgis (29.10.2009) Vabandan hilinemise pärast ka. 29. oktoober oli seal nö iseseisvuspäev - 1923. aastal sai Türgist vabariik. Hommikul kogunesime õpetajate hotellis ning pidime minema vaatama ..mm.. ei tea, kuidas nimetada..rongkäiku? kontserti? festivali? Tänavatel oli päris palju rahvast, ent silma jäid mitmed rahvariietes mehed. Samuti võis märgata sõjaväelasi, hästi palju oli ka poliseinikke ning kotidki otsiti paari kohas läbi. Ent kuna sadas vihma (isegi mitte väga hullusti, minu arvates), läksime edasi kuhugi spordihoonesse, suurde saali. Muide, tänevatel oli väga-väga palju lippe, spordisaal oli seest kaunistatud erinevates suurustes Türgi lippudega. Spordisaalis oli igat kooli esindamas õpilane, kes hoidis kooli lippu, kokku oli neid mitukümmend. Seejärel kuulasime kõnesid - kõigepealt linnapea ning seejärel mõned koolipõilased. Meie kooli esindaja luges üsna emotsionaalselt ühe luuletuse, see peaks olema ka videolindil. Pärast kõnesid oli tublide sportlaste autasustamine - kaks väikeste poiste jalgpallivõistkonda said medalid ja karika. Lõpuks saime näha Türgi rahvatantsu ning oligi kõik. Seejärel sõitsime linnast välja Peugeot' esindusse, sööma. Esmalt saime vaadata autosid (:D) ning järgnes tee joomine, mis oli umbes tunniajase ootamise sisustamiseks. Saime Peugeot' pastakad ja võtmehoidjad endla kingituseks. Siis sõime Peugeot' sööklas ning läksime koju tagasi.
Läksime oma majutajaga kooli. Õpilased alusasid koolinädalat sellega, et laulsid kooliõuel hümni ning siis hakkasid klasside kaupa koolimajja minema. Esimesed kaks tundi olime oma majutajatega koos tundides. Mina võin väita, et tundides õppimisest palju välja ei tulnud, kuna nii õpilaste kui ka õpetajate huvi uute õpilaste vastu oli väga suur. Esitati palju küsimusi ning komplimente tuli lademetes rohkem :)
Vahetundides saime eestlastega väljas kokku ning rääkisime oma muljetest. Samuti liitusid meiega õpetajad, kes meenutasid, et me peaksime tuljakut harjutama. Harjutasimegi kohe ja tegime õpilastele väikese etteaste, mis neile meeldis, ning konkurenditeks sattus meile ka kohe üks teine tiim,kohalikest koolipoistest koosnenud grupp, kes samuti oma rahvatantse hakkasid meile demostreerima.
Pärast teist tundi algasid ettekanded. Alustas Türgi, kus õpilased rääkisid vähe ja suurem rõhk oli pandud videotele, kuid mainin ära, et videod olid tõesti suurepäraselt tehtud. Samuti tegi kooli direktor kõne ning meile lauldi. Järgnes paus, kus pakuti lõunat ning kohalikku hõrgutist- jäätist. Pärast pausi algas ettekanded Portugalist, kus noored meile laulsid. Slaide oli kerge ja huvitav jälgida ning samuti noorte juttu. Järgnes kohe meie suurepärane tuljak, mis loomulikult kõigile meeldis:P Saime kõik ilusasti oma ettekanded tehtud, kuigi närv oli sees, sest paljud ikka kuulasid meid ning ennast lolliks teha polnud eriti hea mõtte :D Mõnel ikka hääl värises, või tekkis higimull otsaette ning kes siis värises kui haavaleht(nii enne ettekannet, selle ajal ja pärast). Ettekandeid saab igaüks näha siit: http://www.slideshare.net/merikekk/estonian-events
Jagasime siis tähtsalt kingid ning kommid ära ning suundusime oma kohtadele. Nii mõnigi kahtlev türklane küsisi meil, ega kommid ei sisalda mingil moel siga. Meile pakkus see nalja ja siis kenalt naeratades vastasime, et pole vaja muretseda ning nad võivad seda täiest vabalt süüa. Järgnesid ettekanded itaallastelt, kellel olid väikesed tehnilised probleemid, kuid said oma ettekandega hakkama. Ning lõppu tegid poola õpetajad, kuna õpilased ei saanud kahjuks Türki tulla.
Ning siis oligi aeg omadele nägemist öelda, sest oli aeg koju minna. Otsiti oma majutajad üles, suunduti oma bussikeste peale ja võeti siht kojdu poole. Kes mida õhtul tegi, seda tuleb juba asjaosalistelt ise pärida :)
Kella 8 pidime minema kooli koos oma majutajatega. Enne linna ekskursiooni saime psiut aega veeta tundides. Kella 9 aeg suundusime siis linna ekskursioonile. Esimese kohana külastasime Kahramanmarashi valitsust. Pärast seda külastasime kultuurimaja, kus toimusid erinevad workshopid. Me nägime kuidas hästi peenetikalisi mustreid linikutele tehti. Samuti nägime kuidas kauneid pilte tehti.
Pärast mõnda aega kohtusime linnapeaga, kellega me hiljem ka pilti tegime (ainult eestlased). Vahepeal pakuti meile kommi, enne mida me oma käed odekaga puhtaks pidime tegema. Seejärel suundusime mägedesse, kus me nägime kuulsat Ceyhan`i silda. Seejärel suundusime kohvikkusse, aga kuna vihma sadas tuli väike muudatus kohviku osas. Seega suundusime esimesse tee peale jäävasse söögikohta, kus saiad olid suurtes saiakastides, taldrikud olid mustad, aga söök oli hea :D!
Ja Jaak tegi seal oma tequila ringe. Viimane koht kus me käisime oli kalakasvatus. Pidime ka koobastesse minema, aga vihma tõttu jätsime selle ära. Õhtul läksime kõik koos kohvikusse jäätist sööma v.a Marje, kes käis rockkontsredil.
