Meie koolis tavaks saanud rebaste ristimisest on igal õpilasel oma arvamus. Sellel nädalal, kui üritus toimus, mis on mitu nädalat tagasi, küsisin umbes kahekümnelt meie kooli õpilaselt, mida nad rebasteretsist kui sellisest arvavad.
Esimese asjana sain teada, et Kadrina Keskkooli õpilased ei oska enamasti äkkvastuseid anda. Õpilased, kellelt küsisin, olid erinevatest vanuseklassidest, kuid enamik neist olid siiski keskkooli õpilased. Põhjus sellele on, et tavaliselt ei ole nooremad õpilased sellise üritusega üldse kokku puutunud.
Kõige tavalisem vastus oli, et rebasterets on hea, tore või mõni muu selline vastus. Kõik vastajad
ütlesid, et see on traditsioon..Kõige põhjalikumalt vastas 11. a klassi õpilane Liis, kes ütles väga hästi, et see on tore ja õpilastele huvitav näha ( ja kaasa teha), ta lisas, et see on väga hea võimalus, kus 11 klass saab harjutada ürituste korraldamist. Kaupo, samast klassist, arvas aga, et rebaste ristimine muutub aasta-aastalt igavamaks. Enamjaolt olid kõik ülejäänud vastajad nõus, et rõvetsemine ja ekstreemsused(munad) ei ole tervitatavad. Samas ütles 9. klassi õpilane, et kui on aeg ise retsija olla, saab tagasi teha.
Jutu sees on ka välja tulnud, et 11 klass peab selle aasta üritust paremaks kui nende endi rebaseks löömist aasta tagasi.
Kõige tähtsam olekski see, et rebaste ristimist peetakse traditsiooniks ning ükski kümnendik ei kujutaks ette aasta algust ilma selleta.
(Küsmine ja rets toimusid 25.09.09)
Monday, October 19, 2009
Neljapäeval, 8. oktoobril toimus meie koolis seoses kooli sünnipäevanädalaga traditsioonile ümber kadrina jooks. Jooks on mõeldud kõigile põhikooli ja keskkooli klassidele, kel vähegi osalemissoovi on. Samuti on viimastel aastatel kaasa löönud ka aktiivsed õpetajad. Abiturientide traditsiooniks on saanud läbida rada temaatilises riietuses või mõnel muul humoorikal viisil, näiteks jagades distants oma äranägemise järgi osadeks. Tänavune 12.b klass läbis raja sootuks omamoodi. Nimelt esimene jooksja võttis igas vahepunktis endaga kaasa ühe oma klassi jooksja, nii ületas 12.b kostüümides 10nekesi lõpujoone. Kohad jagunesid sel aastal nii: vanem vanuseaste: 1. 11.A 2. 12.A 3. 10.B , keskmine vanuseaste: 1. 8.D 2. 7.A 3. 8.A , noorem vanuseaste: 1. 6.A 2. 6.B 3. 5.A
Õpilastele on selline üritus igati meeldinud. Jooks iseenesest pole kerge, kuid selle eest pingutamist väärt, sest auhinnaks on meie kooli kokkade valmistatud kringel. Jooksus osalenute arvates on see üks väga armas ja eriline traditsioon, mis peaks kindlasti jätkuma. Selline iga-aastane jooksuvõistlus loob nii õpilaste , õpetajate kui ka terve kooli vahel tugeva ning ühise tunde.
Õpilastele on selline üritus igati meeldinud. Jooks iseenesest pole kerge, kuid selle eest pingutamist väärt, sest auhinnaks on meie kooli kokkade valmistatud kringel. Jooksus osalenute arvates on see üks väga armas ja eriline traditsioon, mis peaks kindlasti jätkuma. Selline iga-aastane jooksuvõistlus loob nii õpilaste , õpetajate kui ka terve kooli vahel tugeva ning ühise tunde.
Hanna & Kärol
Saturday, October 17, 2009
4.tund 12. oktoobril
Esitati ettekanne Türgi usundi kohta. Pärast ettekannet rääkisid inimesed seda, mida nad teavad Türgist ning mida ei olnud veel mainitud. Kui kellelgil ei olnud enam midagi lisada,luges õpetaja meile ette mõningaid näpunäiteid, kuidas käituda, mida teha ja mida mitte kanda.
Rebaste ristimine.!
Hei,
väheke nädalaid küll hiljem, aga siiskit väike ülevaade meie rebaste päevast.
No mitte midagi pole selga panna, kuidas ma küll homme kooli lähen.? Käisin kõik kaltsukad Tapal läbi, aga ei ühtegi oranži, punast või kasvõi kollast normaalset ja odavat asja ei leidnud - kõik olid kas korralikud ja kallid või siis lastele. Olin juba lootust heitmas, kui pärast emaga rääkimist, ta mulle oma oranži särgi loovutas. See küll väga suur, aga mul õnneks oranž vöö kah olemas.! Otsisin, veel mingid vanad ära andmiseks mõeldud teksad ja tõmbasin lühikesed, hõbedased liibukad peale - päris šikk, mis.? Saba meisterdasin, mingist punakas-oranžist laste särgist - lõikasin pika riba ja sälgutasin mõlemad küljed ära. Saba tuli küll armetu, aga peaasi, et ta üldse sai. Kuna alumine pool tundus kuidagi kahvatu, sidusin veel põlvest ülevale samast lastesärgist rebitud väikese riba. Mis nüüd teha - kõrvu ka ei ole.! Peavõru läks ka just katki, muidu oleks saanud sinna külge midagi panna. Nuputasin ja nuputasin ning välja nuputasin - sidusin oma pikad juuksed kõrgele kahte pauna, üks ühele poole, teine teisele poole. Rebaselikuse lisamiseks sidusin ka nende ümber selle sama laste särgi ribad. Ja saigi lõpuks rebase kostüümi selga.!
Hommikul riietasin ennast jälle rebase kostüümi ja läksin kiiruga bussile - üsna imelik oli kõndida läbi Tapa ja siis veel bussiminna selliste imelike reeiet ja imelike soenguga. Õnneks oli bussis veel kaks teist rebast, kes samuti häbenesid - polnudki üksi.
Jõudsime õigeks ajaks, 8.30, staadionile. Seal käsiti meil teha kaks rivi pikkuse järjekorras, poiste rivi ja tüdrukute rivi nende ette. Kõige pealt pidime rebaste vande andma. Meile öeldi ette ja pidime hääästi kõvasti kordama tema järgi. Jagasime endid neljaks (vist oli neljaks) rühmaks ja iga grupp sai ühe lehe tööülesandega. Tööülesanne oli mõelda välja üks üheteistkümnendaid ülistav laul (muideks - sõna Jaak mainime tõi eriti boonuspunkte!). Veel pidime jätma meelde , kes oli meie taga seal rivistuses ning siis öeldi, et tuleb selle sama inimesega riided ära vahetada, nii palju kui saab. See ei olnud küll hea mõte - olime ju nii palju vaeva näinud, et ennast hästi riidesse panna! Aga mis teha tuli käsku täita. Vahetasin siis a klassi Kristjaniga särgid ära - kahju oli kohe. Läksime tundi.
Esimene tund oli kirjandus. Klass oli täis elevust, tegime rühma tööd ja siis saadi veel eriti teistega muljetada. Tunni lõpus tuldi meile järgi, pidime kõndima seina ääres (teibiga olid meile rajad ette tõmmatud), ja viidi õpilastuppa. Seal anti meile kõigile juua midagi väga jubedat, hiljem räägiti , et olevat olnud õli, saia, piima ja tuunikala segu, igatahes ei tahtnud see kohe üldse alla minna, pika sundimise peale ikka läks lõpuks.! Kontrolliti ka, et kas ikka kõik on riided vahetanud.!
Järgmine tund oli geograafia, no seal ei olnud korda ollagi. Parralleel klassi omad olid üsna meie kõrval keemias ja snii käidi koridoris ja meie klassis rühmadega laule harjutamas. Me valisime kõige õigema koha- 11. klassi ukse taga :D Igatahes said laulud harjutatud ja peale seda tuligi järgmisel vahetunnil nende ette kandmine. "Ma ei tea, aga kuulsin küll..." esines ikka mitmes laulus. Kui kõik esinenud olid valiti välja kõige parem neist. Meil oli kõige halvem, sest meilt tuli väikest vastuhakku. Lõpuks rahva hääletõstmise peale valiti välja Jürgeni tiimi laul, auhind polnud just kõige meeldivam - ta kiletati üleni kinni.! Veel kutsuti Egert ja Maris ette ja käsiti Marisel Egerti selga ronida ja nad teibiti omavahel kinni.
Järgmine tund oli inglise keel - seal toimus ka vahelduseks õppimist. Pärast seda tundi oli täiesti vaba - siis mindi sööma. Kuid pärast matemaatikat läksime õue. Seal tegime legendaarset "ümberposti keerutamise" mängu. Võtsime rühmade kaupa rivvi stardi ette (kaks rühma korraga). Mäng oli niivisi, et oli kolm tõket, esimesest pidi üle hüppama, teisest alt läbi roomama ja kolmandast jälle üle hüppama. Siis tulid slaalomi postid ja siis tuli pulk , mille ümber pidi 10 tiiru tegema (alguses öeldi, et 20). Kui tehtud, anti sinepi amps, mis polnud meeldiv ja võisid tagasi joosta ja korra järgmisele anda. Pärast Füüsikat (viimast tundi) läksime jälle sinna, seal tegid seda järgmised kaks tiimi. Mõlema ajal oli terved kooli aknad, mis sinna paistsid igaltpoolt paksult publikuga täidetud. Nüüd läksime Konsumi parklasse, seal pidime leidma endile auto mida pesta ja nii pesimegi kokku ikka 4-5 autot vist ära. Viimast autot, huvijuhi autot, pestes pidime oma laulu laulma "Ma ei tea aga kuulsin küll, tänane rets tuleb õige julm...". Vahepeal käisime veel kahe rühmaga ja jalutasime läbi Konsumi lauldes meie laulu. Pärast Konsumi parklat läksime laululavale. Seal pidime korjama nii palju lehti, kui suutsime ja tooma ühe suure kile otsa juurde. Kile oli täis igast möki - nt. muna, majoneesi, ila jms. Rivistasime ennast üles ja hakati valima, kahte rühma - üks hinnalised riided, teine mittehinnalised riided. Mittehinnalised riided pidid võtma jooksuga nati hoogu, ennast üle kile libistama lehehunnikusse. ÕNNEKS, kuulusin mina hinnaliste rieete rühma ja ei pidanud seda tegema.! See tehtud, oligi kõik - koju minek. Jõudsin ilusti täpselt bussijaama mõni minut enne minu bussi saabumist :)
väheke nädalaid küll hiljem, aga siiskit väike ülevaade meie rebaste päevast.
No mitte midagi pole selga panna, kuidas ma küll homme kooli lähen.? Käisin kõik kaltsukad Tapal läbi, aga ei ühtegi oranži, punast või kasvõi kollast normaalset ja odavat asja ei leidnud - kõik olid kas korralikud ja kallid või siis lastele. Olin juba lootust heitmas, kui pärast emaga rääkimist, ta mulle oma oranži särgi loovutas. See küll väga suur, aga mul õnneks oranž vöö kah olemas.! Otsisin, veel mingid vanad ära andmiseks mõeldud teksad ja tõmbasin lühikesed, hõbedased liibukad peale - päris šikk, mis.? Saba meisterdasin, mingist punakas-oranžist laste särgist - lõikasin pika riba ja sälgutasin mõlemad küljed ära. Saba tuli küll armetu, aga peaasi, et ta üldse sai. Kuna alumine pool tundus kuidagi kahvatu, sidusin veel põlvest ülevale samast lastesärgist rebitud väikese riba. Mis nüüd teha - kõrvu ka ei ole.! Peavõru läks ka just katki, muidu oleks saanud sinna külge midagi panna. Nuputasin ja nuputasin ning välja nuputasin - sidusin oma pikad juuksed kõrgele kahte pauna, üks ühele poole, teine teisele poole. Rebaselikuse lisamiseks sidusin ka nende ümber selle sama laste särgi ribad. Ja saigi lõpuks rebase kostüümi selga.!
Hommikul riietasin ennast jälle rebase kostüümi ja läksin kiiruga bussile - üsna imelik oli kõndida läbi Tapa ja siis veel bussiminna selliste imelike reeiet ja imelike soenguga. Õnneks oli bussis veel kaks teist rebast, kes samuti häbenesid - polnudki üksi.
Jõudsime õigeks ajaks, 8.30, staadionile. Seal käsiti meil teha kaks rivi pikkuse järjekorras, poiste rivi ja tüdrukute rivi nende ette. Kõige pealt pidime rebaste vande andma. Meile öeldi ette ja pidime hääästi kõvasti kordama tema järgi. Jagasime endid neljaks (vist oli neljaks) rühmaks ja iga grupp sai ühe lehe tööülesandega. Tööülesanne oli mõelda välja üks üheteistkümnendaid ülistav laul (muideks - sõna Jaak mainime tõi eriti boonuspunkte!). Veel pidime jätma meelde , kes oli meie taga seal rivistuses ning siis öeldi, et tuleb selle sama inimesega riided ära vahetada, nii palju kui saab. See ei olnud küll hea mõte - olime ju nii palju vaeva näinud, et ennast hästi riidesse panna! Aga mis teha tuli käsku täita. Vahetasin siis a klassi Kristjaniga särgid ära - kahju oli kohe. Läksime tundi.
Esimene tund oli kirjandus. Klass oli täis elevust, tegime rühma tööd ja siis saadi veel eriti teistega muljetada. Tunni lõpus tuldi meile järgi, pidime kõndima seina ääres (teibiga olid meile rajad ette tõmmatud), ja viidi õpilastuppa. Seal anti meile kõigile juua midagi väga jubedat, hiljem räägiti , et olevat olnud õli, saia, piima ja tuunikala segu, igatahes ei tahtnud see kohe üldse alla minna, pika sundimise peale ikka läks lõpuks.! Kontrolliti ka, et kas ikka kõik on riided vahetanud.!
Järgmine tund oli geograafia, no seal ei olnud korda ollagi. Parralleel klassi omad olid üsna meie kõrval keemias ja snii käidi koridoris ja meie klassis rühmadega laule harjutamas. Me valisime kõige õigema koha- 11. klassi ukse taga :D Igatahes said laulud harjutatud ja peale seda tuligi järgmisel vahetunnil nende ette kandmine. "Ma ei tea, aga kuulsin küll..." esines ikka mitmes laulus. Kui kõik esinenud olid valiti välja kõige parem neist. Meil oli kõige halvem, sest meilt tuli väikest vastuhakku. Lõpuks rahva hääletõstmise peale valiti välja Jürgeni tiimi laul, auhind polnud just kõige meeldivam - ta kiletati üleni kinni.! Veel kutsuti Egert ja Maris ette ja käsiti Marisel Egerti selga ronida ja nad teibiti omavahel kinni.
Järgmine tund oli inglise keel - seal toimus ka vahelduseks õppimist. Pärast seda tundi oli täiesti vaba - siis mindi sööma. Kuid pärast matemaatikat läksime õue. Seal tegime legendaarset "ümberposti keerutamise" mängu. Võtsime rühmade kaupa rivvi stardi ette (kaks rühma korraga). Mäng oli niivisi, et oli kolm tõket, esimesest pidi üle hüppama, teisest alt läbi roomama ja kolmandast jälle üle hüppama. Siis tulid slaalomi postid ja siis tuli pulk , mille ümber pidi 10 tiiru tegema (alguses öeldi, et 20). Kui tehtud, anti sinepi amps, mis polnud meeldiv ja võisid tagasi joosta ja korra järgmisele anda. Pärast Füüsikat (viimast tundi) läksime jälle sinna, seal tegid seda järgmised kaks tiimi. Mõlema ajal oli terved kooli aknad, mis sinna paistsid igaltpoolt paksult publikuga täidetud. Nüüd läksime Konsumi parklasse, seal pidime leidma endile auto mida pesta ja nii pesimegi kokku ikka 4-5 autot vist ära. Viimast autot, huvijuhi autot, pestes pidime oma laulu laulma "Ma ei tea aga kuulsin küll, tänane rets tuleb õige julm...". Vahepeal käisime veel kahe rühmaga ja jalutasime läbi Konsumi lauldes meie laulu. Pärast Konsumi parklat läksime laululavale. Seal pidime korjama nii palju lehti, kui suutsime ja tooma ühe suure kile otsa juurde. Kile oli täis igast möki - nt. muna, majoneesi, ila jms. Rivistasime ennast üles ja hakati valima, kahte rühma - üks hinnalised riided, teine mittehinnalised riided. Mittehinnalised riided pidid võtma jooksuga nati hoogu, ennast üle kile libistama lehehunnikusse. ÕNNEKS, kuulusin mina hinnaliste rieete rühma ja ei pidanud seda tegema.! See tehtud, oligi kõik - koju minek. Jõudsin ilusti täpselt bussijaama mõni minut enne minu bussi saabumist :)
Thursday, October 15, 2009
28. september 2009
Kolmandas tunnis kuulasime ja esitasime etttekandeid Türgi üldandmete, kultuuri ja ajaloo kohta.
Kõige olulisema info Türgi kohta andsid Hanna, Maarja R ja Kärol. Siia tuleb nende slaidishow.
Türgi ajalugu tutvustasid Mari ja Maris. Kuuldavasti aitas neid ka Siim.
Siin on nende slaidiprogramm.
Türgi kultuurist rääkisid Birgit, Triinu ja Jaak. Nende slaidiprogrammi näevad kõik siin:
Mis teile ettekannetest kõige rohkem meelde jäi? Kirjutage kommentaaridesse!
Kõige olulisema info Türgi kohta andsid Hanna, Maarja R ja Kärol. Siia tuleb nende slaidishow.
Türgi üldandmed
View more presentations from merikekk.
Türgi ajalugu tutvustasid Mari ja Maris. Kuuldavasti aitas neid ka Siim.
Siin on nende slaidiprogramm.
Türgi Ajalugu
View more presentations from merikekk.
Türgi kultuurist rääkisid Birgit, Triinu ja Jaak. Nende slaidiprogrammi näevad kõik siin:
Türgi Kultuur
View more presentations from merikekk.
Mis teile ettekannetest kõige rohkem meelde jäi? Kirjutage kommentaaridesse!
Sunday, October 4, 2009
Teine tund :)
Oma teisel kokkusaamisel arutasime kõik koos läbi koolisündmused, mida kajastada. Esimeseks oli samal nädalal toimununud Rebaste ristimisüritus. Samuti oli valitud sündmuste nimekirjas peagi tulev kooli sünnipäeva nädal, moeshow, tv-paroodia, playbox, talvel jõulud ning kevadel kindlasti tutipäev ja sõbrapäev. Need on siis põhilised, kuid ehk on midagi veel.
Tunni teises pooles täitsime ankeeti. Tuli hinnata oma oskusi ja valmidust, iseennast analüüsida, et ka õpetajal oleks lihtsam teha valikuid.
Kuna esimene osalejate kokkusaamine toimub Türgis (ja juba sel vaheajal) valmistame end ette presentatsioonidega, et rohkem teada saada :)
Tunni teises pooles täitsime ankeeti. Tuli hinnata oma oskusi ja valmidust, iseennast analüüsida, et ka õpetajal oleks lihtsam teha valikuid.
Kuna esimene osalejate kokkusaamine toimub Türgis (ja juba sel vaheajal) valmistame end ette presentatsioonidega, et rohkem teada saada :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
